Ma ikka ei saa neid plätasid ära panna. Anitaga olime vist viimased, kes endale plätud soetasid.. küllap oleme ka viimased, kes need kappi tagasi panevad ja hakkavad normaalseid jalavarje kandma.
Pühapäeval käisin Kostiveres Siljal külas, tegin seal veel plaanide viimaseid lihve. Esmaspäeval käisin veel perearsti juures ja siis juba kimasin linna ja laevale :).
Plaan oli siis selline, et olen paar päeva pelgupaigas, et ema teada ei saaks, et soomes olen. Kolmapäeval siis emme sünnipäev.
Kuna ema kolis mu "peidukale" liiga lähedale, pidin olema valmis hiilimiseks, mis tuli mul väga hästi välja.
Paar päeva luusisin ainult nendel kellaaegadel, kui emme koolis või kindlalt kodus oli.
Tema muidugi helistas ilma mingi mureta mulle Soome, ise arvates, et olen Eestis :P
Aga seda armsam oli see üllatus, emme lõug vajus lihtsalt põlvedeni välja, kui mind nägi.
AGA NII HEAAAA OLI EMMET NÄHA !!!!
Eile tuterdasin oma plätudega jälle siia sügisesse maailma, väkk..väkk.
Plätude pluss on see, et jalanõud ei saa märjaks, tähendab saavad, aga kuivavad ruttu ära :) !
