Ükspäev vestlesin vennaga. Rääkisime siis reedesest Haddaway kontserdist, mis toimub amigos. Niii väga tahaksin sinna minna, meeletult.. kuid kurb tõsiasi see, et sinna saab alates kahekümneesimesest eluaastast sisse. Mainisin ka vennale seda, tema sellepeale " ja mis sa minust tahad, i'm sorry aga ma ei saa ka kõike teha :D " Noo seda muidugi, aga alguses mõtlesin, et temaga koos lähen ja keegi äkki dokki ei küsi. Aga arvatavasti ma ei lähegi sinna üritama ja niisama keksima. Millejaoks on mul vaja kaks korda täiskasvanuks saada, et sinna üritusele minna !! Täiesti müsteerium minujaoks !
Pealegi oli venna hämmingus .. tema sõnad " Just päeval mõtlesin sünnipäevade peale ja taipasin, et sa saad 19... minu pisiõde, lännu " Ja eile tööl.. Pätrik " Vana sa olidki ?" Mina vastasin oma vanuse, tema sellepeale " issand.. sa saad ju varsti 19.. haha.. vanamutt " Ja kui eile keegi pakkus veel mulle vanuseks 19, mina rõõmsalt siis " kust sa ära arvasid jne " Taipasin pärast alles, et oh kurja, ma alles 18 ju.
Kõik mainivad mulle seda 19.. ja 19.. ja jään juba ise ka uskuma, et olen 19, kuigi.. naudin ise veel viimaseid kuid 18 olemist..
Harjutame siis juba nii, et ma ei peaks jälle mais mõtlema, et kumb ma siis olen.
Aga siiski .. varsti saan teistkorda täiskasvanuks.
