Tagant järele jõuludest mõeldes.

Nii, pean väga -väga vabandama eelmise postitusega.
Peale selle kirjutamist ja veidike ööund .. ootas mind hommikul jõuluvana peidetud pakk ja kui ma selle avasin .. olid seal sees sokid.
Peaks järgmine aasta maja soovima, ehk jõuluvanale ei meeldi, kui kirjutan blogisse, et seda ei saanud. Aga tegelt ei ole hullu, maja ma ei soovi.

Aga tänavu olid jõulud imelised.
Esimene õhtu, kui soome jõudsime, siis poodlesime emmega poodides, oli ju vaja võtta poodidest viimast, kuna 24ndal olid need ainult 12-neni avatud. Ja 25-ndal üldse kinni.
Paar tundi poodides võivad ikka aidata meeletult lõõgastuda. Õhtul rampväsinuna vedeledes ei toimunudki suurt miskit. 24-ndal käisime hommikul veel veidi shoppamas, siis hakkasime kuuske ise muretsema, kuna ema mees vist seda väga ei tahtnudki. Leidsime platsi, kus eelmine päev alles müüdi kuuski, kuid nüüd vedelesid meeletult pisikesed kuused ja oksad ning ka palju okkaid nende seas. Kuna müüjat polnud, võtsin ühe kuusekese ka koju, mille ilusasti ära ehitsime. Koristasime platsi puhtaks ja oligi kena jõuluõhtu käes.

Ja üleüldse, ma olen rõõmus, et valisin see aasta Soome mineku. Tore-tore.

Tahtsin jõuluvanalt sokke.

Kirjutasin siis jõuluvanale kirja, et vajan väga uusi sokke, ei midagi muud.
Käes on jõuluõhtu - jagan kinke... vaatasin enda hunnikut ja tasapisi mõtlesin, et " kas nüüd jõuluvana on tõesti mitme aasta varu sokke kinkinud, või kõik eraldi ära pakkinud "
Avasin kinke ameerika moodi ..rebisin tükkideks kõik paberi, mis vähegi andis. Uus käekott, jakk, hiirematt ja hiir, notsuga vöökott, notsuga voodipesu ja rihm .. aga sokkidest haisu polnud.
Olen see aasta olnud vist väga paha laps, et isegi sokke ei saanud .. kiuste kohe.

Naabrid.

No tere-tore eksole. Kõrval elavad naabrid on enam-vähem, kuigi alguses siia kolides ei nutnud laps niipalju, kuid nüüd röögib ja kisendab. Aga see on arusaadav. Teisepool elavad naabreid olen loetud korrad ainult näinud, kaks neist tookord, kui naine rõdul askeldas ja vaipu alla kloppis ( mis mulle üleüldse ei meeldi ) kuid kuulnud ei ole ma neid üldse.
Alt naabrit ei ole näinud ega kuulnud.. rahulik. Aga ülevalt... oh issand, nad harrastavad kell kuus hommikul uudised täiega põhja panna ja neid nautida, hantleid loopida, hüpata meeleheitlikult, kolistada. Vahel tundub, et seal korteris elab umbes kümme inimest. Vahepeal on täielik vaikus ja kui hakkavad peale, siis täie rauaga, olgu kell kuus hommikul või kaks öösel, see neid üldse ei huvita.

Bussid, bussid..

Ühesõnaga bussis sõites oli pisikene klass, nii 10-11 aastased. Üks kargas kohe püsti, kui tema pingi juures peatusin, teine pisikene vaatas siiraste silmadega mulle otsa ja ütles " palun istuge" raputasin pead ning tänasin. Siis jooksis peaaegu minust läbi üks vanem naisterahvas, kes kindlasti istuma pidi saama ja maandus sellise põntsuga. Teised poisid ja tüdrukud vaatasid ja itsistasid, ning sosistasid, "hahahahaa..Erik..lahe pruta sul" Poiss ei teinud sellest väljagi, ning rääkis naisega juttu.
Minu tähelepanu hajutas nüüd hoopis mingi sikutamine, pöörates pea ja nähes üht tuttavat...sõpra... ( ei oskagi enam kuidagi liigitada) siis olin õnnelik, ta on tõeliselt siiras inimene!!

Kuidas ma nädalavahetusel venna juures viibisin.

Tulin vennale külla, teda polnudki kodus. Ning öösel ei suutnud ma uinuda ja piinasin üht inimest neli tundi oma mölaga telefonitsi. ( Emme, need olid zeni tasuta kõneminutid, igaksjuhuks mainisin, enne kui sa röökima pistad, et palju mu arve on )
Kella seitsme ajal suutsin ma silmad sulgeda ja uinuda .. kuid..saatuslik nokia tune helin äratas mind kell 10 .. peab vist mingi armsama loo endale helinaks panema.

Kuidas Lisandra tõsiasju õpib..

" Lisandra, mis siis juhtub kui suitsu teha ? "
" Siis läheb kops ja süda mustaks"
" Lisandra, mis siis saab, kui hambaid ei pese ?"
" Päkapikud piiluvad ja hambad kukuvad suust ära "

MEELDETULETUS ISEENDALE : ÄRA KÄI IIAL VENNAGA ENAM RIIETEPOES !

Venna tatsus hommikul siia, pidime poodidesse minema, kell oli juba kümme.. kui mainisin, et võiksime minema hakata, tema siis imestunult et " kas sa tahad poes esimene olla?"
No selge, tõmbas tugitooli end kerra ja jäi magama, nii ta siis põõnas.
Poole kaheteistkümne paiku avas ta oma silmad ja juba me kappasime, arutasime alguses, et kus ta eelmine kord teksad sai.. ei meenunud. Käisime new yorkeris, kus mainisin et on moodsad teksad, tema juba teadis poe ukse peal, et tema sealt midagi ei saa, sõitsime siis veel mitu poodi läbi, kui lõpuks cartinist leidis omale teksapüksid.
Mulle ausalt meeldib poodides jalutada ja vaadata, mitte niimoodi tormates. Ma polnud kuigi hea ostlemiskaaslane.
Ja kõik need laused " kuhu sa mind nüüd tõid ? lähme normaalsesse poodi? Nii kaugel???!? lähme nüüd " huuuh ...need ajasid mind hulluks.

Reetmine.

Poleks iial uskunud ega tahtnudki tunda seda tunnet, mis nüüd mind mitu päeva juba vaevanud on.
Ma usaldasin Sinu kätesse täielikult kõik tähtsad asjad, lootes et sa ei tunne suurt vajadust nuhkida, kuid pidin pettuma, sa reetsid mind ja edasi ei oska ma talituda. Ma ei oska kuidagi edasi mõelda ega teha, olen lihtsalt nördinud .. aga tea, et iial ei oleks tahtnud ma tunda midagi sellist, mis vaevab mind nüüd nii ... kuidas sa küll mu usalduse tagasi võidad ?! Tahtsin kõigest sulle tuge pakkuda ja sind aidata, aga nagu alati, nii kui ma seda teha üritan ... saan kõrvetada.

Ma pole veel täpselt aru saanud, mida kuradit teevad mu ülevalt naabrid hommikuti. Üks variant on muidugi see, et nad loobivad hantleid, kuid olen ka mõelnud, et lihtsalt veerevad voodist maha.
Aga ikka väga- väga häirima on hakanud need kolksud. Mul tuba väriseb lausa.

2012

Käisin siis jälle kinos siin vahepeal, päris tore film oli. Pigem. ..väga hea. : )


Täna käisid mul päkapikud ja homme sõidan ma jõhvi !!