Ma lihtsalt ei tunne enam end siin maailmas hästi.



... naljakas, et alles üleeile oli hoopis teine tunne.

Pidu lõppes esmaspäeva hommikul traumapunktiga !
Kuid olen enamvähem jalul ja peaaegu terve!
Aitäh kõigile ! :)

Täna on tuju isegi hea, kuigi ilm võiks tõepoolest parem välja näha !
Väike jook, tants ja pillerkaaaaaaaar !

Tervelt üks päev kodus passimist on oma töö teinud !
Olen hulluks minemas, unustasin eile sugulase sünnipäeva ja ei oska midagi teha enam.
Kõik asjad kukuvad, kõk läheb valesti ja no mida veel, õnneks üks pisike Tibu suudab mind lõbustada, kui ükskord linna jõuan !

Oh seda kevadet.

Järjekordselt aega veetes rõdul jäin ma mõtlema ..
Nähes kaht pisikest poissi - sõbrad jooksid maja taga kass käevangus edasi -tagasi, karjusid venekeeles ema ning kui ema rõdule ilmus, siis poiss vaatas suurte silmadega emale ja küsis " kas ma võin selle kiisu koju võtta?" Ema pistis muidugi röökima ja karjuma, poiss viskas kiisu maha, kes põrkas vastu kivi ja sealt maha ja jooksis minema.
Noo kas ei saanud tõesti see ema rahulikult seletada, pidi hüsteeriliselt rõdupeal karjuma.
Mina jäin suurte silmadega kiisut vaatama ja poisike sinna nutma, sõber rahulikult rahustamas teda.
Kuidas küll reageeriksin mina kunagi, kui laps niimoodi teeb ?

Täna olen üle tükiaja lihtsalt oma toas, oma voodis ja vedelenud ja lihtsalt lakke vaadanud. Täiesti normaalne tegevus ! On aeg asjade üle järele mõelda !

Eile rongis sõites pälvis mu tähelepanu üks noor ema, kes hüpitas oma last seal igatemoodi, rongi uksed käsid lahti-kinni ja tema ei hoolinudki, kas laps saab külma või ei, ise istus kohe seal uste kõrval.
Mingi hetk läks üks vanaproua sinna istuma, hakkas seal midagi rääkima ja last näppima, totaalselt lihtsalt kiusas last .. " oh sa ilus poiss, tule siia... " lapsel oli nutt kurgus ja proua jätkas tegevust.. mingi hetk tiris lapse ema ta vanaproua käest ära ja jätkas lapse hüpitamist. Too võis olla 7 kuune kusagil.. no vaene laps tõesti.
Hommikul viisin Lisandra aeda, no kus täna oli tal jonn peal, kõik algas sellest, et kõik Hello Kitty trussikud olid pesus ja järele olid jäänud ainult printsessidega, otsisin ja otsisin.. leidsin lõpuks kaelkirjakuga ka, oli nõus need jalga panema. Siis ei sobinud ei pusa, ega sukapüksid,ega üldse miski.
Nii kaua jorises, kuni saime õue, kus avastas, et ilus ilm on.. aga ega tema juba jala meil ei käi, niisiis olin mina aeda jõudes surmani väsinud.



Mingi hetk oli, kus avastasin,et ma elan ainult valede keskel, kõik valetavad, kõik !
See on õudne lihtsalt, täiesti masendav.. selline tunne, et teistmoodi enam ei saagi..

Ei tea kas see on normaalne, kui öösel näen nii idiootset und.. kuidas kolmikud minu kulul nalja tegid, olin vales hotellitoas, kus oli meetrine uputus, ilmus õige omanik, ning ka koristaja, kogu maailm oli suur kaubanduskeskus.. iga tüdruku unistus ju!

Vahel tunnen end idiootide magnetina, kus täna jälle muidugi rongis suutis külje alla pugeda, vanem meesterahvas, kellel olid ilmselgelt joogilõhnad juures.
Pidas mulle pika loengu seksist ja kuidas rasedaks ei jää, tal olevat seitse tütart ja üks poeg, hmm .. pidi mõistma tüdrukute muresid.
Samas oli ta nagu selgeltnägija, ütles lampi mu vanuse, kusjuures väga täppi!