Järjekordselt aega veetes rõdul jäin ma mõtlema ..
Nähes kaht pisikest poissi - sõbrad jooksid maja taga kass käevangus edasi -tagasi, karjusid venekeeles ema ning kui ema rõdule ilmus, siis poiss vaatas suurte silmadega emale ja küsis " kas ma võin selle kiisu koju võtta?" Ema pistis muidugi röökima ja karjuma, poiss viskas kiisu maha, kes põrkas vastu kivi ja sealt maha ja jooksis minema.
Noo kas ei saanud tõesti see ema rahulikult seletada, pidi hüsteeriliselt rõdupeal karjuma.
Mina jäin suurte silmadega kiisut vaatama ja poisike sinna nutma, sõber rahulikult rahustamas teda.
Kuidas küll reageeriksin mina kunagi, kui laps niimoodi teeb ?