teisipäev, 17. märts 2009

varajane hommik, kellegi hullumeelne nutt uksetaga ... avan ukse, pisike Lisandra lihtsalt on hüsteerias ja nutab. Ta on vist loobunud issi äratamisest, teab , et tädi ärkab tema nutu peale. Võtan ta kaissu, toon siirupit ja üritame magama jääda, kuid see ei lähe sugugi nii lihtsalt, vaid mina uinun.
Tunnen midagi valusat rütmiliselt vastu minu pead põrkamas, avan silmad.. muidugi, plika oli värviraamatu ja pliitasiga üritanud mind äratada, endal nägu nalja täis.
Olin nagu laip, ei suutnud ärgata, pomisedes tõin talle tema kohukese, mille ta totaalselt mu voodilinade peale määris, super tüdruk, seejärel aitas, viisin kööki ta lauataha istuma, panin talle süüa ja kõik jäi rahulikuks .. lapsel kõht täis ja nüüd tantsib mul toas, kuid hetkel keeras ta end kardina sisse peitu .. lemmikmäng siiski.
Kuid olemas võiks olla keegi, kes suudaks mind normaalseks hetkel muuta, ma olen nagu robot või laip, ei kujuta ette ka ennast pereemana kunagi, no siis ma ei läheks kell kolm öösel magama, aga siiski ..
Varsti põrutan soome, magan end seal hulluks, ei mingit lapsekisa ega lollimängimist, ma ootan seda !
See oleks totaalne vaikus mu kõrvadele...





HÄVITAGE PALUN SEE LUMI ÕUEST ÄRA !!!!!