Ma armastan oma venda iga päevaga aina rohkem, me saame suureks, me saame rääkida.
Vahel mõtlen, et mu elu on ikka tõeline lill .. eriti neil hetkedel kui saame rääkida KÕIGEST !
Loodan, et ka minu lapsed saavad tulevikus nii hästi läbi, samas ei tea mu ema vist rohkem kui pooli asju, mida me väiksena kodus korraldasime !
Ema on meie üle uhke, ma tean seda, ta on uhke et tema kaks last saavad omavahel hästi läbi, muidugi on olukordi, kus me ei saa, kuid kellel poleks ?!
Mäletan kuidas vend kunagi nähvas " korista see ja see ja see ära " , nüüd ta ilusti küsib " kas sa aitad mind koristamisel ?" See teeb südame soojaks !
Ma peaaegu usaldan teda 100% !
Praegu aeleb tema järeltulija minu voodilinadevahel, hõõrub oma kohukest täis nägu mu patjade peale, mängib mu sendikoguga ja on solvunud mu peale .
Ma olen kindel, et tulevikus olen just mina see, kelle poole pöördub oma muredega või häbiga, näiteks esimene purjus olek ja kui on vaja koju minna, tuleb minu juurde ( JUHUL KUI MA EI ELA SOOMES VÕI MA EI TEA KUS ) ! Loodan, et saan ka temaga kunagi väga ustavateks sõpradeks, mitte lihtsalt TÄDIKS , kes kusagil olemas on !



Ma olen õnnelik ! Ma olen väga - väga õnnelik !