Laupäeva hommik, päike piilub aknast sisse .. äratus.
Valmis on keedetud munad, mis on nii täpselt, kui vähegi teha saab..väga maitsvad. Ehk siis, valmis on ka hommikusöök.
Vaid hommikumantlis joon hommikukohvi õues, vaatan inimesi, naudin neid päikesekiiri endal .. vot see siin ongi paradiis !
Minu eest hoolitsetakse, saan olla kõigest eemal ja kõike nautida..
Peaks vist tihedamini ema juures käima !
Suhted emaga on ideaalsed, kõïk on nii korras ..
Vaid juba natukese aja pärast lähme empsiga jälle poodidesse, mis on üks osa minu paradiisist, Soome ja selle allahindlused !!
Soovin Teile kõigile seal ilusat Kevadet ! ... kevad on armumise aeg :P!

Ma armastan oma venda iga päevaga aina rohkem, me saame suureks, me saame rääkida.
Vahel mõtlen, et mu elu on ikka tõeline lill .. eriti neil hetkedel kui saame rääkida KÕIGEST !
Loodan, et ka minu lapsed saavad tulevikus nii hästi läbi, samas ei tea mu ema vist rohkem kui pooli asju, mida me väiksena kodus korraldasime !
Ema on meie üle uhke, ma tean seda, ta on uhke et tema kaks last saavad omavahel hästi läbi, muidugi on olukordi, kus me ei saa, kuid kellel poleks ?!
Mäletan kuidas vend kunagi nähvas " korista see ja see ja see ära " , nüüd ta ilusti küsib " kas sa aitad mind koristamisel ?" See teeb südame soojaks !
Ma peaaegu usaldan teda 100% !
Praegu aeleb tema järeltulija minu voodilinadevahel, hõõrub oma kohukest täis nägu mu patjade peale, mängib mu sendikoguga ja on solvunud mu peale .
Ma olen kindel, et tulevikus olen just mina see, kelle poole pöördub oma muredega või häbiga, näiteks esimene purjus olek ja kui on vaja koju minna, tuleb minu juurde ( JUHUL KUI MA EI ELA SOOMES VÕI MA EI TEA KUS ) ! Loodan, et saan ka temaga kunagi väga ustavateks sõpradeks, mitte lihtsalt TÄDIKS , kes kusagil olemas on !



Ma olen õnnelik ! Ma olen väga - väga õnnelik !

varajane hommik, kellegi hullumeelne nutt uksetaga ... avan ukse, pisike Lisandra lihtsalt on hüsteerias ja nutab. Ta on vist loobunud issi äratamisest, teab , et tädi ärkab tema nutu peale. Võtan ta kaissu, toon siirupit ja üritame magama jääda, kuid see ei lähe sugugi nii lihtsalt, vaid mina uinun.
Tunnen midagi valusat rütmiliselt vastu minu pead põrkamas, avan silmad.. muidugi, plika oli värviraamatu ja pliitasiga üritanud mind äratada, endal nägu nalja täis.
Olin nagu laip, ei suutnud ärgata, pomisedes tõin talle tema kohukese, mille ta totaalselt mu voodilinade peale määris, super tüdruk, seejärel aitas, viisin kööki ta lauataha istuma, panin talle süüa ja kõik jäi rahulikuks .. lapsel kõht täis ja nüüd tantsib mul toas, kuid hetkel keeras ta end kardina sisse peitu .. lemmikmäng siiski.
Kuid olemas võiks olla keegi, kes suudaks mind normaalseks hetkel muuta, ma olen nagu robot või laip, ei kujuta ette ka ennast pereemana kunagi, no siis ma ei läheks kell kolm öösel magama, aga siiski ..
Varsti põrutan soome, magan end seal hulluks, ei mingit lapsekisa ega lollimängimist, ma ootan seda !
See oleks totaalne vaikus mu kõrvadele...





HÄVITAGE PALUN SEE LUMI ÕUEST ÄRA !!!!!

Ma tundsin täna juba kevade lõhna .. vot see oli alles nauding !

Vahel mõtlen, et olen maailma rumalaim tüdruk .
Need eilsed kolm tundi olid maailma häbiväärsemad, samas siiski naljakad.
Tänasest uimasest ja peavalu päevast puudub ainult ema või vanaema moraalilugemine, pool tööd tehti muidugi ära ka juba !
Homme on töövestlus, hoian iseendale pöidlaid ! Mul on hirmsasti vaja tööd, elu rööpasse saada ja täiega edasi elada , täiel rinnal !!

Millal kord ma lõpetan enda piinamise ? ma pole üldse magada saanud, see on täiesti naeruväärne juba.