Võttes taas jalgealla selle teekonna, kus lumi lendab näkku .. jalad vudivad teineteise järel ühest lumehangest teise.. jõudsin siia.
Kõik on nii vaikne, tasane nohin tagatoas.. mõnus olemine. Aga mina.. mina sain nii vähe magada, und lihtsalt ei olnud. Nüüd, kus olen siin .. tahaks magada.. pea vastu patja surnuda ja uinuda.
Eile käisin hommikul Preili Aulele tutvustamas rabelemist ning õhtul ise võtsin ka jälle selle teekonna jalgealla ja tundsin sellest kõigest rõõmu. Loodan, et suudan ka täna sinna end vedada ja homme.. ja ülehomme... jaaa kõik edasised päevad kah.
Praegu on kõik hästi, niihästi kui saab olla.. olen rahul kõigega, mis pakutakse, mis olemas on .. kuid ei väsi ka juurde nõudmast, selline ju see inimloom juba on.
Viimane nädal seda veebruari, kohe ootan märtsi, teadmata isegi .. miks. Ehk sellepärast, et päike hakkab paistma, linnud laulavad... ja sünnipäevgi enam kaugel ole. Asi pole vaid sünnipäevas, seda ma üldjuhul ei ootagi, viimane aasta, kus saan ühe ette kirjutada. Mulle meeldib, et tulbid on tippajastu minu sünnipäeval. Ei ole mina eriline roosiarmastaja, ikka tulbid.. kollased tulbid ... päike ja soe ilm. Sellest lumest on küll kergelt öeldes kõrini..
Eile mõtlesin soojamaa reisipeale, peakski hakkama raha koguma, siis läheks teeks väikese tiiru palmi alla !
Ja muidugi olen ka õnnelik oma venna üle, on ikka tubli ja kuldsete kätega vend mul. Tema saavutused panevad mulgi silma särama ja süda rõõmsalt tukslema. Hoian alati talle pöidlaid, et tal hästi läheks ja et meie hästi läbi saaksime..
Hommikul laulsin seda laulu.. " Elu... on ilus.. kui su kõrval on keegi, keegi, kes on ,su südames süüdanud leegi. Elu on ilus, kui silmade sära,ei ,ei kustuks me südames iialgi ära. " Ei teagi miks, aga ju siis on elu mul ilus :) !
