
Mina juba ärkasin vara ja mõlgutasin mõtteid, kuidas Lisandra maast lahti saada.
Esialgu lasin äratuskellal heliseda - ei midagi. Panin tule põlema - mitte, kui midagi ei toimunud.
Läksin teda äratama.. samamoodi nagu minu emme mind kunagi äratas " TIBUUU, ärka ülesseeee " Mäletan, et need sõnad ja imelikult öeldult äratasid mind kõige enam ja opppa , see töötas ka Lisandra peal.
Ruttu - ruttu panime riide, valisime veel asju, mida selga panna. Kuigi olin juba õhtul ise valmis enamus riided pannud - need talle ei sobinud.
Õues sättisime kelgu paika ja teekond võis alata. Lasteaeda jõudes läks meil vaidlemiseks. Tahtis naljakat seelikut panna, tegelikult polnud seelikus asi, vaid lasteaias sellega ei ole kena olla.
Sain lõpuks ta nõusse, et minu valik on armsam ja lapselikum. Ulatasin kasvatajale harja ja palsami, et Lisandra lubab ju ainult temal juukseid harjata.
Tunnid kodus möödusid, õhtul järele minnes olin lasteaias pea tunnikese. Ta pidi ju kõik mulle ära näitama .. absoluutselt kõik.
Käisime veel poest läbi, vanaemal oli üht-teist vaja .. üks tema rühma poiss oli ka poes, keda teda meeletult musitama ja kallistama tuli.. - Lisandra punastas.
Mängisime printsessimajaga, rääkisime natuke emme- vanaema ja issiga msn-is.
Laps pani ise kõik kodinad kokku, üritasime minu emmele pilti teha, milline on see kleidike, millega laps aias käis, aga tuhkagi ei saanud asja.
Nüüd tegime hommikul uue pildi, üritan selle kohe siia ka lisada.
Kell sai palju, pesime hambad, käisime pissil ja läksime voodisse. Veidi unejuttu ja - laulu ning seljasilitamise saatel hakkas mu kõrval jälle see armas, tuttav nohin .. Armas.