Ühesõnaga, ma olen täiesti magamata. Nüüd kui võimalus uinuda, ei tule muidugi und .. iroonia !
Käisin Statoilis pelmeene ostmas ja kullatükike tegi mulle isegi need ahjus valmis, pani kastet ja puha .. nii ma lõpuks süüa saingi.
Möllutasin veidi veel seal, jalutasin bussijaaama .. ja ikka nii kuradima kole on vaadata, kui tütarlaps rasedana suitsu teeb - tõesõna.
Bussipealt maha tormates, rõvedate pilkude saatel, et bussijuht peatab täpselt teeotsas, mitte 500m enne .. siis .. hmm. Lobisesin veidi telefoniga - nagu ikka minupuhul, mis siis saaks kui mul ei oleks enam telefoni?! Mõeldamatu.
Merit jalutas vastu .. ja nii me siis rääkisime ja ta saatis mu koju.

Muidu laupäeval oli supertore Tonicus, meeldiv seltskond .. kohati. Ja pealegi, mina olengi kõndiv loodusõnnetus.