teisipäev, 18. august 2009

Eilne hommik oli müsteerium, kuna magasin üleeile päeval nii palju, siis öösel muidugi und ju nii kergelt ei tule.
Äratuskell lausa piinas mu kõrvu ja mind ennastki. Suutsin vaevu liikuda, tegin oma hommikused toimingud ning jalutasin marsa peale, vaevu olin saanud oma tagumenti toetada vastu bussijaama pinki, kui hakkas niimoodi sadama, et oh issand. Tuli veel üks neiu, kellele mainisin, et linnas raudselt hästi soe ja päike paistab ja linnudki ehk laulavad.
Nii just oligi, ennustaja nagu ma olin.
Jooksin ühest kohast teise, möllutasin mööda Tallinnat ringi ja õhtul tulin teeotsa bussiga, odavam ju siiski ja mis need kolm kilomeetrit kõndida on.
Sain vaevu bussist maha, kui peatus valge buss, oiii " MANNUUUU" karjusin mina ja jätkasime sõitu esialgu nii, et istusime neljakesi kolmekohalises kaubikus. Paarisaja meetripärast liitus meiega Merru, nii et sõitsime Kostiverre juba viiekesi.
Nii tore, kui on olemas lahedaid inimesi, mõtlen mina.
Täna oli taas sama jama, kuid äratuskellaks polnud minu telefon, vaid pisike Lisandra, kes meeleheitlikult emmet taga ajas, meelitasin ta vetsust välja ja panin ta riide ning issi viis ta lasteaeda.
Mina viskasin korra diivanile pikali ja sinna ma uinusin, õnneks ärkasin ikkagi ilusti ülesse ja nüüd varsti kiman linna ja ehk täna sealt isegi Jõhvi edasi... eks näis mis saama hakkab :) !