Poodlemine.

Hommik algas kuidagi ruttu ja kiirustades, isegi kohvi ma täna ei joonud ..

Tatsasime kiirustades bussipeale, et Tapiolas maksta kinni pandud kingad ära. Tiirutasime mööda poode ringi, vahepeal istusime ja puhkasime jalga. Sõit bussis ...seekord Helsinkisse, kus taaskord tiirutasime ja tiirutasime. Ema mehel on tulemas sünnipäev, sellekspuhuks ostsime Zippo ja lasime tema nime peale graveerida ( loodan südamest, et talle meeldib see )

Taaskord istusime, vaatasin kolme isikut, kaks olid kindlalt poisid aga ühes ma sügavalt kahtlesin, kuid oli siiski aru saada, et too on vast noormees. Mõni hetk hiljem võttis üks neist enda kotist välja põrsa, oh minu südamekest, mis siis niutsuma hakkas, ega emme mul siis ka ei jätnud jonni ja läks küsima, et kust too selle saanud oli. Meie kurvastuseks oli ta toonud selle Portugalist kellegile kingituseks. Vot seda nalja siis, lootsin ka sellist saada.
Tuli aeg rändamiseks, otsisime üht bussipeatust ma ei tea kuskohast, kuigi oleks saanud lähemalt kaa selle bussi peale .. selge see, et miks minna otse, kui saab ringiga.
Läbi mitmete raskuste olime Jumbos, isegi minu ema polnud seal käinud, oh neid seikluseid seal, see on nii suur pood.
Mul on tõsiselt kahju tüdrukutest, kelle emme ei viitsi nendega poodelda, sellesosas teeb minu ema kõikidele teistele silmad ette.
Mina olin lõpuks niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väsinud, käisin vahepeal isegi paljajalu, kartes et jalanõud annavad enne otsad.

Lõpuks poolsurnuna koju jõudes, tegi emme mulle voodi ära, viskasin sinna pikali, söön maasikaid, mida tegelikult teha ei tohiks, olen netis ja ema kreemitas mul vahepeal jalgu ..

SEE ON PARADIIS !!





aitäh emme!