Öine peotuur andis hommikul kõvasti tunda, peagi kui olime saanud enamvähem end üles, otsustasime minna randa, kus eestlase kombel halada.
Tagasiteel oli tuju nii meeletu, et arvasime olevat tammetõrud, kes naersid terve tee Lasnamäele.
Bussis laulsime enda lemmikviisijuppi ja tagant bussiotsast laulsid noormehed meile seda vastu.
Siiberdades, vaieldes, naerdes, jalgu lohistades jõudsime Priislesse, täitsime taskud mõndade asjadega ning asusime Marise poole.. oh seda võrratut tammetõru.
Aitäh siiski, et olemas oled. Need tunnid seal mere ääres, need olid võrratud .. kui täiesti aus olla, siis fantastilised !
Täna olen maganud, maganud, maganud ... aina maganud.
Reedel on pisikese mimmu sünnipäev, peale seda on väike plaan, loodan, et saan selle hevika klubisse meelitatud, eks seda aeg näitab !
... õnnn .. õnn .. õnn !
