Polnud nii kaua kinos käinud, kuid veelgi kauem, ehk iial polnud tulnud sealt ära pisarad silmis, filmi ajal löristasin lausa nutta, lihtsalt ülihea film ! " Marley and me "
Viibisin natuke ka hulludel päevadel, tõesti on hullud päevad, veel hullemad on seal muidugi inimesed, kes kõige peale tormi jooksevad, mina neist aru ei saa ..
Kojusaamine oli nagu seiklus.. mis nagu, oligi seiklus, kuid hästi läks, sain koju ..
Pole just kõige meeldiv hommikul ärgata ja nina on täiesti kinni .. ja hääl on kadunud, veel ebameeldivad on teada saada, et mingit häkkerit kotib minu arvuti sisu..
Täna õhtul üritan olla piiripeale, homme on siiski matused, mis ei ole üldsegi hea idee, mulle ei meeldi kellegi matmine või.. isegi.. seekord siis põletamine, lihtsalt üle mõistuse.. ma ei tunne niikuinii mitte midagi, mida ma lähen ja seisan seal ?!?! Ma ei ütle, et ma poleks hoolinud või mind ei huvita, aga ma tean, et inimene sai vaevast lahti, siis ma ei taha minna ja seista seal lihtsalt.. ei taha !
Kuid teised jällegi räägivad, et ma pean austama enda sugulasi.. no eks ma lähen ja tõestan siis, et austan..




Kõik läheb paremuse poole, KÕIK !! :)