Mu emal on alati õigus olnud, kõik mis teeb tema, teen ka mina. Arvasin hiljaaegu, et lapse kasvatusest ei olene teatud asjad, näiteks suhtlemine või üleüldse kõik see julgus, kuid täna.. täna nägin, mismoodi on võimalik oma ainsat last kasvatada. Sisestades inimesele tihtilugu , et ta on loll ja nõme, tekibki ju inimesel tunne, et ta ongi see, kelleks ta enda ema teda nimetab.
Kasvatusest tuleb kõik isegi elementaarsed asjad ..
Minuarust on täielik elementaarsus, et kui mees koju töölt tuleb, on söök laual ja päeval pesen näiteks pesu ja tegelen muude kodutöödega.. või näiteks, et ülbuse võiks jätta kuhu iganes, kuid nii see pole.
Mu emal ei olnud vaja meest koju, et meile õpetada, mis on õige. Vahepeal mõtlen, et mu ema on meid ideaalselt kasvatanud, kuidas küll suudan mina enda last niimoodi kasvatada .. nii iseseisvaks, kuidas mu laps teaks, mis on elementaarne.
Võibolla aitas minu puhul rohkem see, et mu ema oli väga harva kodus, aga kui oli.. kaasas mind kõigesse, isegi siis kui ta pani pesu pesema, istusin vannitoas ja vaatasin. Ju siis tänu sellele teangi, et punased ei käi valge pesuga kokku .. see on elementaarne !
Ka söögitegemine, kuidas saab odavalt ja head sööki, mismoodi üldse süüa teha ja kodu hoida.
Ei ole tähtis, et kõik pinnad kodus läigksid, et ei tohi ei istuda ega astuda, muidu läheb sassi .. tähtis on pere tunne, see et sul on keegi, kellele saad alati öelda, et sa teda armastad .. mis on ju ka samas elementaarne?
Mu ema ei ole iial minu peale häält tõstnud.. noo võibolla minimaalselt, aga seljuhul pidin ma tegema midagi õudsamast õudsamat .. täna kuulsin, kuidas võib kellegi teise ema.. tähendab kellegi TÄISKASVANU ema tulla MINU koju MIND sõimama ja siit välja viskama, röökima ja loopida mulle selliseid sõnu näkku, et oh issand jumal .. MITTE keegi pole mulle kunagi varem midagi säärast öelnud. Eriti veel tungida minu koju ja mul nägu täis sõimata. Ma ei nimeta nimesid, ega need ei ütlekski midagi .. kuid kui minu ema selle TÄIUSLIKU emaga ühendust võttis, mõistis ta , et kõik nagu polegi seal korras.. et täiskasvanud emad üritavad omavahel juttu alustada .. rahulikult.. aga justkui teine pool ei kuulaks üldse, ei mõistaks, et ta pole 16 aastane vaid kordi vanem, lihtsalt hüsteeritseb ja sõimab .. imelik, kust on see kõik tulnud?
Perekond ei ole ainult see, kui elatakse ühes toas ja lihtsalt ollakse koos, omavahel ei räägita ju .. mitte midagi.. toob pisara ikka silma küll, kui sinu kõige kallim lähedane sugulane... isegi rohkem kui sugulane kannatab sellist elu.
Ma tean, et ei tohiks sekkuda, kuid ma ei suuda vait olla, kui näen. . mismoodi tehakse talle liiga, ta pole sellist elu väärt, ma olen talle alati parimat tahtnud !

Ma loodan, et suudan olla kunagi täpselt nii nagu oli mu ema - lõviema! .. kanntalik, julge, abivalmis ja lõhkes lausa armastusest.
Isegi kokkunuserdatud paberitükk kingutuskotis võis tähendada talle rohkem kui miski muu.. ta hindas seda rohkem kui kalleid asju, seda oli ta silmist näha.

Ma armastan oma perekonda ! Ja teen nendejaoks kõik mis suudan .. KÕIK !