Pidasime sisi rõõmsalt Raido sünnipäeva laupäeval.
hommikupoole olin tööl ja nägin jälle mitut tuttavat nägu .
Kuid siiski jah, oli meil täitsa hea pidu, ema oli väljapakkunud , et ostab raidole kassi a ma kohe nähvasin vastu, et " mis kass, et oleksin ta saatnud sinuga tagasi soome " võrdus sellega et järgmine päev läksime varjupaika, võtsime ühe pisikese poisikluti ja nüüd olemegi rõõmsad kassiomanikud.
kiisu on juba kuue kuune , käib ise kastis ja sööb meelsasti, samuti on ta ka meie kaisuloom, hommikul äratab ja kiusab .
täna hommikul peale raido lahkumist oligi juba meie kiisukene kadunud, käisin meeleheitlikult isegi trepikojas,rääkimata kõik kapiotsad otsisin läbi , vannitoa ja vetsu ning ka kapi..voodialused ja kõik võimalikud kohad.
aga tema, vot kiisu on nii nurr meil , et peitis end minu teksade sahtlisse..ei oskagi öelda, kuidas see saab võimalik olla, kuid leidsin ta õnneks ülesse :)!
armastame oma pisikest kiisukest meeletult:)